Sügisvaheaeg möödus mõnusalt. Nii hea oli olla tagasi Eestis ja teid kõige kallimaid näha. Aitäh, et olemas olete :) Samas oli ka millegi pärast natuke kummaline. Kui oled nii kaua eemal olnud, siis on selline tunne, et kõik on muutunud. Kohati tundsin end võõrana, nagu ei kuuluks ma enam sinna, aga see on ilmselt mu enda kiiks. Eks näis, kuidas jõuluvaheajal tunne on.
Nädal aega tagasi, pühapäeval tulime siis tagasi siia. Kell 1 sõitsime Tallinnast välja Baltic Princessiga, kohutavalt aeglane laev on, sõidab lausa 3,5 tundi. Aga samas on ta ka tunduvalt odavam ning sinna oli võimalik piletit koha pealt osta. Jõudsime siis 16:30 Helsingisse ja 18:03 läks rong Hankosse. Lita, Rolands, Karmen ja Kiku läksid bussiga rongijaama, meie Liisaga otsustasime jalutada. See polnudki niivõrd lihtne, kui me lootsime. Esiteks olid meil suured-suured kotid ja teiseks suutsime me ka veidi ära eksida, seda eelkõige tänu teeparandustele. Lõpuks jõudsime õnneks siiski õigeks ajaks õnnelikult kohale ning peaaegu täitsa iseseisvalt. Siis rongi, kus vaatasime filmi. Karjas oli ümberistumine, mis osutus ka küllaltki pingeliseks. Pidime hästi kiiresti uue rongi peale minema, ehk siis kusagilt alt läbi jalutama jne. Suured kotid seljas jooksime teise rongi peale, mis oli rahvast pungil. Õnneks leidsime endile siiski istekohad, aga filmi vaatamisest polnud juttugi. Tammisaarist ühines meiega ka Uno. Kell 19:50 saabusime Hankosse. Nii tore oli näha Mattit meid rõõmsalt ootamas. Viimaks ühikasse jõudes oli niii hea tunne. Sai kõik kotid maha panna ja lihtsalt olla. Hakkasime kõik rõõmsalt kohe Eestist kaasa toodud vorstist ja saiast võileipse vorpima ja vahetasime niisama muljeid.
Esmaspäeval oli meil Liisaga esimene tööpäev, ehk siis koristasime 2 poissmehe 4-toalist korterit. See läks hästi ja saime 1,5 h eest kumbki 20 euri. Teisipäeval filmisime meie grupiga oma uudiste programmi edasi, ehk siis minu stuudio teksti. Oi, nii kohutavalt raske oli jääda tõsiseks kaamera ees ja lihtsalt oma laused ära öelda. Ehk siis, naerda sai kõvasti. Kolmap käisin Wilhelmiga vestlemas. Neljap Liisaga nende sama 2 kuti juures kirju ümbrikutesse toppimas, neid oli ühtepuhku 180. Taaskord 1,5 h, seekord 15 euri näkku.
Igal juhul on see nädal olnud kiire ja see on väga hea. Olen väga rahul, et saime selle lisatöö, no kuulge - 3h eest 35 euri pole ju paha teenida? Ja ka muidu on hea, kui on tegevust. Nt sel nädalal vaatasime ainult 2 õhtut "Kummituselausujat", tavaliselt vaatasime ju igal õhtul ja mitu osa järjest.
Nädalavahetus on möödunud küllaltki rahulikult. Reede õhtul käisime kohalikus noorteklubis, kus mängisime piljardit, pinksi ja ühte tornimängu. Pärast seda kutsusid Indulis ja Rolands hirmsasti õudukat vaatama, ise kiitsid veel kaasa, et väga väga hirmus on. Siis vaatasimegi ("Paranormal Activities" oli nimi) ja see oli ikka täielik saast. Tegelt ajab nagu nii naerma, miks peaks keegi üldse sellise filmi tegema, mis on nii kohutavalt mõttetu. Kas keegi tõesti arvab, et inimesed peaksid hirmust värisema, kui tuul liigutab kardinaid, või kui uksel on vari või kui naine kõnnib unes nt? Need vaid mõned näited, aga igal juhul nõrganärvilised, soovitan teil seda õudukat vaadata xD See oli ilmselt mu elu kõige mõttetumad 1,5 tundi :D Eile vaatasime Kiku ja Karmeniga "Tuulepealset maad" 4 osa, täna kaks osa ja homme või millalgi siis veel. Lahe sari on, imestan, miks ma seda varem ei märganud vaadata. Ja leidsime sealt ka ühe näitleja, kelle nimi on Kaarel Targo, kes näeb täpselt välja nagu meie Hents, tupsununnu noh :D Kahjuks sai ta seal sarjas nüüd surma, aga noo, juhtub ju ikka ;D
Täna vaatasime lätakatega veel ühte õudukat. Seda võis juba peaaegu et hirmsaks lugeda, kuid minu meelest oli ikkagi suhteliselt naljakas, eriti see, kuidas Lita kõike kardab. Igal juhul tõestas ka see film, et valge maikaga inimene jääb lõpus ellu :D

Nüüd passin siin üleval, kirjutan blogi ja ootan, et kell saaks 3:30, et siis pokkeri turnat mängida, viimati võitsin ma seal 1 euro :D Nii tegija olengi.

Eniveis, head ööd siis :)