Vabandan väga, kuid hetkel on ainsaks emotsiooniks see, kuidas me Kikuga hetk tagasi käisime diivani peal magavat Tarmot pasteerimas. Õigupoolest olin mina kõigest kaasosaline, Kiku oli see pätiplika. Tarmo on üks eriskummaline Eesti mees, kes on siin koolis tööl. Me kutsume teda vahetevahel ka kohalikuks Ellikuks. Igal juhul, ta oli jäänud teleka ette diivanile magama ja siis me Kikuga läksimegi teda pisut silmapliiatsi ja hambapastaga kaunistama. Aga ta ärkas lõpuks üles, me jooksime Kikuga õue, sauna taha peitu. Passisime seal päris kaua, Tarmo oli maja ees. Lõpuks ta tuli sauna taha ja nägi meid. Nii hirmus oli. Aga ta polnud üldse kuri, vaid naeris ja ütles, et ta on ise siin igasuguseid tempe teinud. Nüüd hakkasimegi Kikuga pisut muretsema, et kas julgeme üldse magama minna. Uste lukustamisest poleks ka muide kasu, sest tal on ju kõigi tubade võtmed. HIRMUS ON! :D:D Aga tõepoolest oli kohutavalt naljakas :D:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar